Looming

Veljo Tormis on helilooja, kelle muusikaga tuleb interpreedil olla ülimalt ettevaatlik. Tema muusika on mitmekihiline: koomika taga peitub traagika, lootusetuse taga terendub uus maailm. Tormise muusika pole kunagi meelelahutus, kuigi heast naljast siin puudu ei tule.

Tormise salaarmastus
Veljo Tormise muusika põhineb algusest peale rahvuslikel intonatsioonidel. Uuemalt rahvalaulult hakkas ta oma loomingus runolaulu poole nihkuma juba konservatooriumi lõpetamise ajal. Rahvalaulu nimetas Tormis ühel autorikontserdil oma salaarmastuseks. Helilooja ise ütleb nii: "Mind huvitab ainult vana regilaul ja see, kuidas seda omal ajal lauldi. Olen tajunud, et ma ei oska midagi huvitavamat teha, mis tänapäeva inimesi võluks. Meie vana regivärsi algriimides, parallelismides ja luulekujundites peitub palju helinat ja sära, sõna ja mõtte ilu, samuti kui runoviisi monotoonses kordumises sugereerivat jõudu. Runo suuremaid väärtusi minu meelest ongi tema kunstiline originaalsus ja stiili terviklikkus. Sellele võin lisada sõnad, mida tavatsetakse öelda emakeele kohta: minu rahva laul on mulle kõige parem, ilusam ja väärtuslikum. Sageli mõistame rahvusliku kunsti all vaid üldeuroopalikku kunsti rahvuslikus garneeringus, kus rahvakunstimotiivid esinevad ainult kaunistusena või paremal juhul kasutatakse neid temaatilise materjalina "päris" kunsti tarvis. Asi aga selles ongi, et regilaul võib olla ja on tegelikult iseseisev kunst - ürgne, omapärane ja terviklik. Sellisena võiks ta olla meie tänase rahvusliku kunsti põhi. Koos esteetilise väärtusega on võrdselt tähtis tema eetiline kaal. Regivärss kannab ju tööinimeste aastatuhandetes väljakujunenud elutunnetuslikke väärtusi. Miks peaksime siis meie täna selle päranduse unarusse jätma või arhailiseks põlgama?"

Veljo Tormis on peamiselt vokaalkomponist. Valdavas enamuses on tema loomingus a cappella kooriteosed. Eesti muusikamaastikul on ta tähtsal kohal kui rahvamuusika säilitaja ja regilaulu propageerija.

Kooriheliloojana on Tormis õppinud Mart Saarelt, Cyrillus Kreegilt, Zoltan Kodaly'lt, Bela Bartokilt, Georgi Sviridovilt ja Carl Orffilt.

Veljo Tormis: "Miks on mu tegevus rahvalauluseadete kaudu suunatud eelkõige just kooridele? Eeskätt selleks, et OMA laulu kasvõi niisuguse vahenduse kaudu ära tundma, tema väärtusi hindama õpiksime. Pean koore ja kooriliikumist selles keskkonnaks, mis on meil kõige vastuvõtlikum rahvuslike muusikatraditsioonide arendamisel ja säilitamisel."


Lihtsalt musitseerimiseks ei kirjuta
Tormis on korduvalt öelnud, et ei oska või ei taha kirjutada muusikat lihtsalt musitseerimiseks, tal on alati midagi öelda elu, looduse, inimeste ja rahvaste kohta. Ta on tõeline meister inimhäälega looma haaravaid kõlalisi maailmu. Suuremas osas oma loomingus kasutab Tormis lähtepunktina vana rahvalaulu, eriti eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste vana regilaulu. Ta oskab luua lühikese rahvaviisi monotoonse kordamisega pikki ja tugevaid muusikaliste pingete tõuse ja langusi. Tormist on võrreldud minimalistidega, sest paljudest kompositsioonidest leiab lõputut vähese materjali kordamist.

Ainsa klaveriteosena on Tormis kirjutanud Kolm prelüüdi ja fuugat (1955/58). Tsükkel on pühendatud Lilian Semperile, kes on selle teose ka plaadistanud.

KUULA: Prelüüd nr 1 esitab Lilian Semper
KUULA: Fuuga nr 1 esitab Lilian Semper

Eesti muusika stiiliuuenduse üks esimesi tähiseid oli Veljo Tormise Avamäng nr 2 (1959). Peale Stalini surma 1953. aastal tuli Eesti muusikasse uus noor põlvkond uute helidega. Uue, "kuldajastuks" nimetatud perioodi tähtteoste seas on ka Avamäng nr 2. Selle teose traagilised ostinato’d kannavad edasi Eduard Tubina 5. sümfoonia protestirütme. Samuti leiab teosest neoklassitsistlikke jooni. Avamäng nr 2 oli ühtlasi ka esimene Eesti helilooja teos, mis tuli ettekandele 1961. aastal festivalil "Varssavi sügis". "Varssavi sügis" sai alguse 1956. aastal "suure sula" ajal ja oli aastaid ainus regulaarne ja mastaapne uue muusika festival Kesk- ja Ida-Euroopas. Festivalile oli pööratud ülemaailmne tähelepanu ning külma sõja perioodil levis XX sajandi muusika just Varssavi kaudu ida poolt läände ja vastupidi. Tormise Avamängu nr 2 kandis 1961. a "Varssavi sügisel" ette Sileesia sümfooniaorkester.

KUULA: Avamäng nr 2 esit. ERSO, dir. Nikolai Aleksejev

KUULA: Kullerkupp tsüklist "Kolm lille" esit. Jenny Siimon, sopran, klaveril Elsa Avesson
KUULA: Üle taeva jooksevad pilved tsüklist "Sügismaastikud" (III osa tsüklist "Looduspildid") esit. tütarlastekoor "Ellerhein", dir. Tiia-Ester Loitme
KUULA: Virmalised tsüklist "Talvemustrid" (IV osa tsüklist "Looduspildid") esit. tütarlastekoor "Ellerhein", dir. Tiia-Ester Loitme

Ooperi "Luigelend" (Kaarel Irdi ja Enn Vetemaa libreto) mõnes orkestrivahemängus ja tervikuna "Kümnes haikus" (1966) kasutas Tormis ka dodekafooniat. Tormise ainus ooper on lüürilis-kammerlikku laadi, tegelasi on kõigest kolm ja samuti helikeel on akvarellipärane. Ooper on võrdväärne pigem kaasaegse sügava draamaga ja absoluutselt vaba "ooperlikkusest". "Luigelennus" arutletakse põhiküsimusi inimese ja looduse suhtest, inimestevaheliste kontaktide võimalustest, sisemise tasakaalu leidmisest, usust.

Sümfooniaorkestrile loodud "Süit A. Šteini näidendile "Ookean"" (1961) on pühendatud dirigent Erich Kõlarile.

KUULA: Vana valss süidist "Ookean" esit. Eesti-Soome Sümfooniaorkester, dir. Anu Tali

1962. aastal sai Tormis esikoha tollasel üleliidulisel noorte heliloojate ülevaatusel mitme teose eest: segakoorisüit "Kihnu pulmalaulud", 3 laulu eeposest "Kalevipoeg" segakoorile, meeskooripoeem "Rahu päev" (sõnad Manivald Kesamaa). Teoses "3 laulu eeposest" (1960) on tunda sümfoonilist arendust, eriti viimases osas "Laine veereb".

KUULA: Laine veereb tsüklist 3 laulu eeposest "Kalevipoeg" esit. Eesti Raadio Segakoor, dir. Tõnu Kangron

1964. aastal loodud "Ühtehoidmise laul" on Tormise sõnul saanud mõjutusi Carl Orffilt. Veljo Tormis: "See laul on oma teema poolest mulle väga lähedane. Õieti on seda ka veel "Tasase maa laul" (1964, Paul-Eerik Rummo sõnad). Ma ei ole tahtnud kedagi jäljendada, aga mõnikord on niimoodi sattunud. Ma ei jäljendanud Orffi mitte sihilikult, aga kuidagi kukkus nii välja."

KUULA Ühtehoidmiselaul esitab Eesti Rahvusmeeskoor, dir. Olev Oja
KUULA: Tasase maa laul esitab Eesti Rahvusmeeskoor, dir. Olev Oja

Naiskoorilaul "Lauliku lapsepõli" (1966) on pühendatud rahvalaulukogujale Ottilie Kõivale, kellega Tormis tihti koostööd teeb.

KUULA: Lauliku lapsepõli esit. tütarlastekoor "Ellerhein", dir. Tiia-Ester Loitme

1967. aastal valmis ulatuslik, rahvakalendri tähtpäevadega seotud segakooritsükkel "Eesti kalendrilaulud", millesse kuulub viis alltsüklit: "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelaulud" ja "Jaanilaulud". Eesti muusikas ainulaadses sarjade tsüklis ühinesid Tormise loomingu mõlemad põhialad – looduslaul ja rahvalaul ning väljendust leiab suhe loodusse. Folklorist Herbert Tampere märgib teose trükise sissejuhatuses: "Veljo Tormise "Eesti kalendrilaulude" alusmaterjaliks on aastaringi tähtpäevadega seotud regivärsid. Autor on säilitanud rahvaviisi algupäras ja kohaliku murde."
Põhiliseks arendusvõtteks on Tormisel siin varieeritud kordamine, saate üksikud elemendid on tihti välja kasvanud viisi motiividest.

KUULA: Tänamine, soovid ja lahkumine tsüklist "Kadrilaulud" (II osa tsüklist "Eesti kalendrilaulud") esitab Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste
KUULA: Liulaskmise laul tsüklist "Vastlalaulud" (III osa tsüklist "Eesti kalendrilaulud") esitab Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste
KUULA: Õunapuu tsüklist "Kiigelaulud" (IV osa tsüklist "Eesti kalendrilaulud") esitab ETV Tütarlastekoor, dir. Aarne Saluveer
KUULA: Kutse jaanitulele II tsüklist "Jaanilaulud" (V osa tsüklist "Eesti kalendrilaulud") esit. Eesti Raadio Segakoor, dir. Ants Üleoja

1969 oli üldlaulupeo 100. aastapäev. Selleks sündmuseks kirjutab Tormis kantaadi "Laulu algus" (tekst Hando Runnel).

KUULA: Laulu algus esitab Eesti Raadio Segakoor, dir. Ants Üleoja

Unustatud rahvaste folkloor
1970-89 pöördus Tormis teiste rahvaste folkloori poole: valmis rida kooritsükleid üldpealkirjaga "Unustatud rahvad", mille aluseks on läänemere-soome ohustatud väikerahvaste folkloor: "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Vepsa rajad" ja "Karjala saatus". Tormis kasutab oma regilaulule põhinevais teostes eeslaulja ja koori vaheldumist. Arendusvõtetest on esikohal varieerimine, Tormis muudab dünaamikat, tonaalsust, tempot, tämbrit või fooni faktuuri. Kogu teose pinge on tihti üles ehitatud pinge järk-järgulisele üleskruvimisele ühe meloodilis-rütmilise fraasi monotoonse kordamise teel.

KUULA: Vastlad tsüklist "Liivlaste pärandus" (I osa tsüklist "Unustatud rahvad") esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste
KUULA: Laulis isa, laulis poega tsüklist "Liivlaste pärandus" (I osa tsüklist "Unustatud rahvad") esit. Holst Singers, dir. Stephen Layton
KUULA: "Oh ma vaene poisikene" tsüklist "Isuri eepos" (III osa tsüklist "Unustatud rahvad") esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste
KUULA: Ringmängulaul VI tsüklist "Ingerimaa õhtud" (IV osa tsüklist "Unustatud rahvad") esit. ETV Tütarlastekoor, dir. Aarne Saluveer
KUULA: Röntuska III tsüklist "Ingerimaa õhtud" (IV osa tsüklist "Unustatud rahvad") esit. Mitte-Riinimanda noortekoor, dir. Urve Uusberg

KUULA: Röntuska I tsüklist "Ingerimaa õhtud" (IV osa tsüklist "Unustatud rahvad") esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste

KUULA: Kiigelaul II tsüklist "Ingerimaa õhtud" (IV osa tsüklist "Unustatud rahvad") esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste

KUULA: Kiisu-miisu tsüklist "Vepsa rajad" (V osa tsüklist "Unustatud rahvad") esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste

KUULA: Vägisi mehele tsüklist "Vepsa rajad" (V osa tsüklist "Unustatud rahvad") esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste

KUULA: Orjana Virossa tsüklist "Karjala saatus" (VI osa tsüklist "Unustatud rahvad") esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste

1970-80. aastate loomingus on veel palju huvitavat. 1972. aastal kirjutab Tormis oma tuntuima teose "Raua needmine" solistidele, segakoorile ja nõiatrummile. Sõnade autoriteks on Jaan Kaplinski ja Hando Runnel. Paljudes Tormise teostes on suur osa loitsimisel, inimese ja "teise maailma" jõudude suhetel, muusika rituaalsel atmosfääril. "Raua needmine" on tugeva sisendusjõuga. Teksti lähtematerjal pärineb "Kalevalast" (August Annisti tõlkes), teksti on täiendanud Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski. "Raua needmist" võib pidada programmiliseks teoseks, milles regilaulu värsid ja süžeelised motiivid pannakse mõistukõneliselt rääkima kaasajast, elust ja inimestest.

KUULA Raua needmine esit. Mati Turi, tenor, Allan Vurma, bass, Toivo Kivi, šamaanitrumm, Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste

1972. aastast on pärit ka "Kolm eesti mängulaulu", kus on Setu, Sangaste ja Jõelähtme mängulaulud.

KUULA: Laevamäng (tsüklist "Kolm eesti mängulaulu") esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste
KUULA: Käsikivimäng (tsüklist "Kolm eesti mängulaulu") esit. Mitte-Riinimanda noortekoor, dir. Urve Uusberg

Sellesse perioodi mahub ka "Kaks eesti runolaulu" kahele naishäälele ja klaverile: "Kust tunnen kodu" ja "Haned kadunud".

KUULA: Kust tunnen kodu tsüklist "Kaks eesti runoalulu" esit. Eve Härma, Kadri Ratt, klaveril Marrit Gerretz-Traksmann

Meeskoorile ja suurele trummile kirjutab Tormis jõulise ja dramaatilise helikeelega teose "Pikse litaania"(1974).

KUULA Pikse litaania esit. Mati Turi, tenor, Allan Vurma, bass, Madis Metsamart, basstrumm, Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste

1974. aastal kirjutab Tormis oodi "Laulja" ja pühendab selle RAM-i asutajale ja pikaaegsele dirigendile Gustav Ernesaksale. Esiettekandel esitabki teost RAM, dirigendiks on Kuno Areng.

KUULA: Laulja (ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele) esitab Eesti Rahvusmeeskoor, Rolf Uusväli, orel, Kalju Terasmaa ja Ole Valgma, löökpillid, dir. Olev Oja

Humoorikad "Kolm setu töölaulu" kirjutas Tormis 1974 ja koosseisuks valis ta segakoori.

KUULA: Ketramine tsüklist "Kolm setu töölaulu" esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste

1977. aastal tuli tellimus ENSV Kultuuriministeeriumilt Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevaks ja Tormis kirjutas selleks puhuks dokumentaalkantaadi "Hääled Tammsaare karjapõlvest".

KUULA: Hääled Tammsaare karjapõlvest (dokumentaalkantaat meeskoorile, solistidele, fonogrammile ja löökpillidele) esit. Eesti Rahvusmeeskoor, dir. Olev Oja

Isikliku vabaduse probleemid ja enesemääramisõigus
Tormise praeguse stiili loomingulised põhijooned kujunesid välja 1970. aastatel. Tormis leidis uusi impulsse soome-ugri folkloorist, eeskätt regilaulust. Samuti ühendas ta 20. sajandi kompositsioonitehnikate elemendid diatoonilise materjaliga. Paljudes Tormise teostes, peamiselt 80. aastate loomingus, kõlab ühiskonnakriitiline ja filosoofiline mõte. Mitmed teosed räägivad inimese isikliku vabaduse probleemidest ja ka rahvusliku enesemääramisõigusest nagu näiteks "Hamleti laulud" (1965, sõnad Paul-Eerik Rummo) ja "Juhan Liivi sarkasmid" (1979). "Hamleti laulude" on ekspressiivsed kulminatsioonid loodud klastrite ja kõlavärvidega, vokaalpartiid sisaldavad ka kõne ja laulmise vahepealseid hääletekitamisviise.

KUULA Hamleti laul II tsüklist "Hamleti laulud" esit. Eesti Rahvusmeeskoor, dir. Olev Oja
KUULA Kes meeldida tahab tsüklist "Juhan Liivi sarkasmid" esit. Eesti Rahvusmeeskoor (R.A.M), dir. Ants Soots

1970. aastatest on pärit segakooride seas populaarne tsükkel "Kolmteist eesti lüürilist rahvalaulu", laulude tekstid on võetud rahvaluulest.

KUULA: Laulud pulmades õpitud tsüklist "Kolmteist eesti lüürilist rahvalaulu" esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste
KUULA: Pihlapuu tsüklist "Kolmteist eesti lüürilist rahvalaulu" esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste

Kantaat-balletti "Eesti ballaadid" (1980) on nimetatud Eesti muusika üheks tippteoseks. Libreto autoriks on Lea Tormis ja rahvaluulet on teksti jaoks seadnud Ülo Tedre. Eesti jutustavad rahvalaulud on põimitud sümfoonilise koega ja filosoofilise sõnumiga dramaatiliseks lavaeeposeks. Koos "Raua needmisega" on regilauluaineline teos "Eesti ballaadid" väga pingelise arenduse ja tervikliku vormikujundusega kompositsioonid. "Eesti ballaadides" on ühendatud regilaul ja tants. Veljo Tormis märgib 1988. aastal "Eesti ballaadide" heliplaadi saatesõnas: "Mitte mina ei kasuta rahvalaulu, vaid rahvalaul kasutab mind. Rahvamuusika pole mulle eneseväljenduse vahendiks. Vastupidi – tunnen kohustust vahendada rahvamuusikat ennast, selle olemust, vaimu, mõtet, vormi. Minu arusaamise järgi on runolaul kõikide aegade kõige silmapaistvam ja omapärasem nähtus eesti kultuuris. Kuna ta tänapäevaks on kaotanud oma olelusvormi kunagise elulaadi lahutamatu osana, siis püüan teda siduda praeguste kunstivormidega, et välja tuua runolaulu ainulaadsust ja sõnumit. Tänasele mõeldes ei huvitanud mind niivõrd ballaadide ränk ja verine sündmustik, kui see inimlik HINGELINE SEISUND, emotsionaalne ja eetiline HINNANG sündmustele, mis lauludes peitub. Nii on mingi ürgne moraali- ja eluväärtuste koodeks, mis kehtib siiani. Süü- ja vastutustunne, inimese vahekorrad teise inimese, looduse ja kõiksusega. Need asjad peaksid, peale üldise tähenduse puudutama igaüht meist ISIKLIKULT."

1980-ndatesse aastatesse mahub mitmeid kooritsükleid, millede seas on ka "Neli Sangaste mängulaulu" segakoorile (1981) ja "Üheksa eesti lõikuslaulu" (1987).

KUULA: Hobusemäng tsüklist "Neli Sangaste mängulaulu" esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste
KUULA: Hea saak tsüklist "Üheksa eesti lõikuslaulu" esit. Eesti Filharmoonia kammerkoor, dir. Tõnu Kaljuste

Pühendusena – Marie Underi ja Gustav Suitsu 100. sünniaastapäevaks (1983) kirjutab Tormis kaks laulu koondpealkirjaga "Kaksikpühendus [Diptühhon]".

KUULA: Ühte laulu tahaks laulda tsüklist "Kaksikpühendus" esitab Eesti Rahvusmeeskoor, dir. Olev Oja

1990. aastatel tulevad Tormise loomingus esile dramaatilised kooriteosed, mille põhiteemaks on eksistentsiaalne eluvõitlus. Seda teemat käsitlevad "Kalevala" tekstile loodud "Kullervo sõnum" (1994), "Tormise mere loits" (1996) ja "Sampo tagumine" (1997).

KUULA Sampo tagumine esit. Vambola Krigul, palktrummid, Margus Vaht, alasi, Eesti Rahvusmeeskoor, dir. Ants Soots

Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat (näiteks Oskar Lutsu jutustuste alusel valminud "Kevade", "Suvi", "Sügis").

Väljateeninud helilooja
Võttes kokku oma elutöö, kasutas Tormis 1999. a koostatud kollaaž-kantaadis "Sünnisõnad" (solistidele, sega-, mees- ja lastekoorile ning sümfooniaorkestrile) fragmente poole sajandi jooksul loodud tähtsamatest teostest. 2000. aastal ilmus heliloojalt viimane teos "Lauliku lõpusõnad". Praegu võib Veljo Tormise visiitkaardilt lugeda: "Composer emeritus", mis helilooja enda sõnul tähendab "väljateeninud helilooja". Kommentaariks ütleb Tormis: "Minu töö on tehtud." Praeguse ajani on Tormis hulgaliselt teinud seadeid oma varasematest töödest, nt. "Raua needmine" mees- ja naiskooriversiooni ja "Sampo tagumise" seade meeskoorile (algselt loodud tütarlastekoorile).

Tormise teosed on võitnud mitmesuguseid auhindu. Tema teosed on enamiku Eesti kooride repertuaaris, need on järjepidevalt kuulunud ka üldlaulupidude ja mitmesuguste laulupäevade kavva. Tema looming on viimastel aastakümnetel järjest rohkem maailma levinud ja esitajate seas on ka koorid väljastpoolt Eestit.

Eesti kooridest on Tormisel pikaajaline koostöö Eesti Rahvusmeeskooriga (RAM) (dirigentideks Kuno Areng ja Olev Oja), millest on tekkinud mahukas meeskoorirepertuaar (teiste teoste seas näiteks "Kalevala 17. runo"). Väga suur osa Tormise muusika levikul maailmas on Eesti Filharmoonia Kammerkooril ja selle eelkäijal Ellerheina kammerkooril (dirigent Tõnu Kaljuste), samuti tütarlastekooril "Ellerhein" (dirigent Tiia-Ester Loitme).

Veljo Tormise loomingu täieliku nimekirja leiab Eesti Muusika Infokeskuse kodulehelt.

Veljo Tormis on õpetanud oma kaasaegseid lugu pidama rahvalaulust. Tema loodud laulusild on kandnud möödanikust meie päevadesse esiisade muusika koos selles sisalduva elutarkusega, mis vahepeal unustusse vajus. Ta on tõestanud vanade rahvalaulude aegumatust oma loomingu sisu ja vormi kaudu, aidanud rahval jõuda taas eneseleidmise teele. See laulusild on viinud eesti muusika maailma laiali. On loomulik, et kõik eesti koorid laulavad Tormist. Aga aastaid ei ole nemad enam ainukesed, Tormise muusikas sisalduv sõnum on tähtis paljudele rahvastele, kõige tähtsam – meile.