KUULA: Klaverikontsert nr. 2 f-moll op. 21 III osa Allegro vivace. Esitab Šura Tšerkasski

Vanemate korteris Krakovis esitas Chopin 1830. aasta 7. veebruaril oma f-moll klaverikontserdi mittetäieliku orkestriga, lisaks esitas ta ka teisi teoseid. Publiku seas olid Chopini õpetajad W. Žywny, J. Elsner, samuti poola helilooja Karol Kazimierz Kurpinsky (1785-1857). Ületades siiski oma vastumeelsuse suurele publikule esinemiste suhtes, esitas ta 17. märtsil 1830 Varssavis, Teatr Narodowy's, oma f-moll klaverikontserdi op. 21 (kirjutatud 1829). Publiku suuruseks oli 900 inimest.

KUULA: Klaverikontsert nr. 1 e-moll op. 11 I osa Allegro maestoso. Esitab Maurizio Pollini

1830. a kirjutas Chopin ka teise klaverikontserdi ja 22. septembril toimub selle e-moll, op. 11 klaverikontserdi esiettekanne Chopinide korteris. Kõlavad jällegi suured kiiduavaldused, öeldakse muuhulgas: "See teos on geniaalne…".

Sõbrad innustasid teda ette võtma pikema kontsertturnee, kuid Chopin ise kõhkles sellel teemal kaua – teda vaevasid halvad eelaimdused. Chopin otsustas vastumeelselt Varssavist lahkuda ning 11. oktoobril toimus hüvastijätukontsert Teatr Narodowy’s. Ettekandele tuli e-moll klaverikontsert. Veel kõlasid Suur fantaasia poola lauludele op. 13 ja Rondo à la krakowiak op. 14. 

1830. aasta lõpul (2. novembril) lahkus Chopin Varssavist, sõbrad andsid talle kaasa Poola mullaga täidetud laeka. 20-aastase Chopini eelaimdused, et ta lahkub kodumaalt igaveseks, said tõeks.

Poola ülestõusu verine mahasurumine venelaste poolt põhjustas tema jäämise Pariisi. Kodumaa traagilist saatust kajastas Chopini klaverietüüd op. 10 nr. 12 c-moll alapealkirjaga "Revolutsiooniline". Poola ei pöördunud ta enam tagasi, kuid ka Prantsusmaast ei saanud tema kodumaad. Oma loomingus ja kiindumustes jäi ta elu lõpuni poolakaks.

Kui Nicolas Chopin, Fryderyki isa, Poola jõudnuna ja jäänuna, võttis endale eesnime Mikolaj, siis Fryderyk Franciszeki eesnimedeks said tema enda soovil prantsuspärased Frédéric Francois - seda justkui ette aimates, et ta jääb Prantsusmaale ja kodumaale enam ei naase. Alati elegantselt riietuv Chopin tellis oma riided Vivienne’i tänava rätsepalt Dautremont’ilt. Chopini lemmikvärvideks oli kahvatuhall, lilla ja tumesinine. Oma kirjades on ta märkinud: "Ma eelistan lihtsust, elegantsust ja tagasihoidlikkust, vastukaaluks poe akendel näha olevatele tugevatele ja vulgaarsetele värvidele. Näiteks meeldib mulle pärlendav hall, mis pole labane ja eputav". Kirjas oma sõbrale palus ta: "Palun anna teada mu rätsepale Dautremont'ile, et ta õmbleks mulle paari halle pükse. ---- Samuti vajan ma musta, tagasihoidlikust kangast velvetvesti". Chopin kandis enamasti redingote'i, mis oli tol ajal kantav mantlimoodi jakk. Hoolikalt sidus ta siidkaelasideme kolmekordsesse sõlme ja tema kindad olid alati säravvalged. Chopin ei talunud vähimatki porijälge oma mustadel lakksaabastel, mis olid ühte värvi hallil satiinvoodril keebiga, millesse ta armastas end mähkida. Üürikabriolett ülitähelepaneliku kutsariga oli tal visiitide tegemiseks, sisseostudele ja oma õpilastele tunde andma minekuks. Selline eluviis oli aga suureks väljaminekute allikaks.

Chopini klaveristiil on tugeva väljendusjõuga, väga omanäolise meloodikaga, mis suures osas põhineb poola folklooril või selle eripäral ja intonatsioonidel. On vähe heliloojaid, kelle loomingus mängiks rahvatantsud nii suurt rolli nagu Chopinil. Tema klaveriloomingus saavutavad poeesia ja suuri nõudeid esitav virtuoossus optimaalse ühtsuse. Romantismiajastu kõrgpunkti saavutab Chopin oma loomingu peenekoelise ornamentikaga. Teostest võib leida omanäolist, mitmekesist modulatsioonitehnikat, sageli tuleb ette ka dissonantse. Chopini kompositsioonitehnikas esineb näiteks sonaatides polümeloodilist (hääled on temaatiliselt üksteisest sõltumatud) ja polürütmilist kirjaviisi (Etüüd f-moll op. 25 nr. 2, Prelüüd fis-moll op. 28 nr. 8, Fantaasia-eksprompt cis-moll op. 66, Nouvelle etude nr. 1 f-moll). Harmoonia on rikas ja pidedest läbikantud. Samuti leiab Chopini teostest julget, tulevikku suunavat kromaatilisust, mis mõjutab näiteks vene heliloojat Aleksandr Skjabinit. Vaba polüfooniat ja kontrapunktilisi struktuure esineb eriti hilisemas loomingus (näiteks Nokturn H-duur op. 62 nr. 1, Masurka cis-moll op. 63 nr. 3).

3 SONAATI
Kui meenutada sonaati tema algses vormis (esimest korda mainitud 1600. a paiku), kus ta oli instrumentaalseks palaks (vastukaaluks kantaadile) ja võrrelda seda Chopini sonaatidega, siis on nendes küll võimalik vähe ühist leida. Siiski sonaat-allegro osa on oma jooned säilitanud: on pea- ja kõrvalpartii, nende vaheline pinge, aga repriis ei ole ekspositsiooni kordus ja teemad näiteks on varieeritud. Kuigi Chopin säilitab sonaadis erinevad osad (st. ei muutu üheosaliseks, nii nagu Lisztil), on ometi – eriti 2. ja 3. sonaadis - kõik osad üksteisega sisuliselt väga tihedalt seotud.
Sonaat nr. 1 c-moll op. 4 (1827/28)
Sonaat nr. 2 b-moll op. 35 (1837/39)
Sonaat nr. 3 h-moll op. 58 (1844)

KUULA: Sonaat nr. 2 b-moll op. 35 III osa Marche funebre esitab Murray Perahia
KUULA: Sonaat nr. 3 h-moll op. 58 IV osa Finale esitab Murray Perahia

4 BALLAADI
Chopin toob esimesena klaverimuusikasse üle ballaadi eepilise vormi. Klaverile loodud ballaadide uus kuju tähistab ka uusi vormilisi ja sisulisi võimalusi: kontrastsed, jutustavad meloodiad ühendatakse muusikaliste seaduspärasuste järgi suuremate vormide tunnustega (isegi sonaadivormini välja). Ballaadides on mõjutusi ka Chopini kaasmaalaselt Adam Mickiewiczilt. Esimese ballaadi, g-moll op. 23, loob Chopin toetudes Mickiewiczi poeemi "Konrad Wallenrodi" (1828) dramatismile. Samuti oli teine ballaad f-moll op. 38 (1842) seotud kaasmaalase poeesiaga.
Ballaad nr. 1 g-moll op. 23 (1835)
Ballaad nr. 2 F-duur op. 38 (1839)
Ballaad nr. 3 As-duur op. 47 (1841)
Ballaad nr. 4 f-moll op. 52 (1842)

KUULA: Ballaad nr. 3 op. As-duur 47 esitab Cédric Tiberghien
KUULA: Ballaad nr. 4 f-moll op. 52 esitab Bella Davidovitš

4 SKERTSOT
Juba Mendelssohn vabastab skertso tsüklilise sonaadi osa seisundist, nii nagu see varem oli Beethoveni juures. Chopin jätkab seda ja arendab skertso suuremõõtmeliseks ja iseseisvaks teoseks, kus on kasutatud nii rondo kui ka lauluvormi, rikastades seda ka suurema vormi tunnustega.
Scherzo nr. 1 h-moll op. 20 (1831/32)
Scherzo nr. 2 b-moll [si-bemoll minoor] op. 31 (1837)
Scherzo nr. 3 cis-moll op. 39 (1839)
Scherzo nr. 4 E-duur op. 54 (1842)

KUULA: Skertso nr. 1 h-moll op. 20 esitab Ivo Pogorelich
KUULA: Skertso nr. 3 cis-moll op. 39 esitab Jacek Kortus

4 IMPROMTU'D (EKSPROMPTI)
Impromptu As-duur op. 29 (1837)
Impromptu Fis-duur op. 36 (1839)
Impromptu Ges-duur op. 51 (1842)
Fantaisie-impromptu (kasutatakse ka nimetust Fantaasia-eksprompt) cis-moll op. 66 (1834)

KUULA: Eksprompt op. 29 nr. 1 As-duur esitab György Cziffra
KUULA: Eksprompt nr. 3 Ges-duur op. 51 esitab Bella Davidovitš

21 NOKTURNI
Eelkäijateks samanimelised John Fieldi (1782-1837) klaveripalad. Chopini nokturnid paistavad silma oma kõlaliste võimaluste rikkuse poolest - meloodiline täius ja klaveri kõlaliste võimaluste täiuslik ärakasutamine, tunnete ja tundmuste skaala on varjunditerikas. Chopini nokturne on loetud romantismi ajastu kõige täiuslikemateks lüürilisteks klaveripaladeks.

KUULA: Nokturn nr. 8 Des-duur op. 27 nr. 2 esitab Brigitte Engerer
KUULA: Nokturn Es-duur op. 9 nr. 2 esitab Brigitte Engerer
KUULA: Nokturn nr. 9 H-duur op. 32 nr. 1 esitab Lidia Rev
KUULA: Nokturn F-duur op. 15 nr. 1 esitab Maurizio Pollini
KUULA: Nokturn Fis-duur op. 15 nr. 2 esitab Maurizio Pollini

27 ETÜÜDI
Klaverimuusika ajaloo seisukohast on Chopini etüüdide osa hindamatu. Üle aegade kehtivad, osaliselt ka Chopini poolt üles seatud tehnilised probleemid, on kokku sulatatud poeetilise ideederikkuse ja kõrge virtuoossusega – see kõik annab etüüdidele kordumatuse ja aegumatuse võlu.
12 etüüdi op. 10 pühendatud Franz Lisztile (1829-32)
12 etüüdi op. 25 pühendatud Marie d’Agoult’le (1835-37)
Trois nouvelles etudes f-moll, As-duur, Des-duur ilma oopusenumbrita (1839)

KUULA: Etüüd op. 10 nr. 3 E-duur esitab Frederic Chiu
KUULA: Etüüd op. 10 nr. 12 c-moll ("Revolutsiooniline") esitab Frederic Chiu
KUULA: Etüüd op. 10 nr. 6 es-moll esitab Louis Lortie
KUULA: Etüüd op. 25 nr. 11 a-moll esitab Louis Lortie
KUULA: Trois nouvelles études nr. 1 f-moll esitab Alexandre Tharaud

26 PRELÜÜDI
24 prelüüdi op. 28 (1836-38). Sarnaselt Johann Sebastian Bachi "Wohltemperierte Klavier"-iga (eesti k "Hästitempereeritud klaver", ka HTK) kirjutas ka Chopin oma op. 28 prelüüdid. Mõned prelüüdid on lühikesed, vaid 16-taktilised. Ühed on iseloomult kui etüüdid, teised jällegi nokturnilaadsed.
Prelüüd cis-moll op. 45 (1841)
Prelüüd As-duur (pühendatud Pierre Wolffile) ilma oopusenumbrita (1834)
Prelüüd cis moll op. 45 (1841)

KUULA: Prelüüd op. 28 nr. 3 G-duur esitab Vadimir Ashkenazy
KUULA: Prelüüd op. 28 nr. 10 cis-moll esitab Vladimir Ashkenazy
KUULA: Prelüüd cis-moll op. 45 esitab Aleksei Ljubimov

58 MASURKAT
Eriti Varssavis rahva lemmikuks olnud tants mazur saab Chopini loomingu kaudu tuntuks Mazurka nime all (masurka - eesti k). Taktimõõt 3/4, kiiremates tempodes masurkad on tantsulises karakteris, aeglasemad valsilaadsed. Masurka on poola rahvatants, mille juurde Chopin kogu oma loomingulise tegevuse jooksul ikka ja jälle tagasi pöördub. Siin on kasutatud väga mitmekülgselt ja omanäoliselt erinevaid seoseid modulatsioonilis-tehnilistes eripärades, pakkudes sellega järeltulijatele sajandivahetuseni impulsse ja eeskujusid. Masurka on ka Chopini viimaseks kirjutatud teoseks (op. 68 nr. 4 f-moll).

KUULA: Masurka h-moll op. 33 nr. 4 esitab Frederic Chiu
KUULA: Masurka a-moll op. 67 nr. 4 esitab Frederic Chiu
KUULA: Masurka f-moll op. 68 nr. 4 esitab Frederic Chiu
KUULA: Masurka a-moll ("Notre temps" ehk "Krakovi masurka") esitab Frederic Chiu
KUULA: Masurka B-duur op. 7 nr. 1 esitab Frederic Chiu
KUULA: Masurka f-moll op. 68 nr. 4 esitab Artur Rubinstein

4 VARIATSIOONITSÜKLIT,
sealhulgas ainus nelja käe teos - Variatsioonid - [Thomas] Moore'i teemale ilma oopusenumbrita (veneetsia laulu teemale. Eesti keeles on laul tuntuks saanud kui "Mu mütsil on kolm nurka") (1826).

16 POLONEESI,
sealhulgas Chopini kõige esimene teos Polonees g-moll (1817).

KUULA: Polonees As-duur KK4a nr. 2 esitab Idil Biret
KUULA: Polonees As-duur op. 53 esitab Rafal Blechacz

18 VALSSI
KUULA: Valss Es-duur op. 18 nr. 1 esitab György Cziffra
KUULA: Valss a-moll op. 34 nr. 2 esitab György Cziffra
KUULA: Valss Des-duur op. 64 nr. 1 "Minutivalss" esitab György Cziffra
KUULA: Valss cis-moll op. 64 nr. 2 esitab György Cziffra
KUULA: Valss As-duur op. 69 nr. 1 "L’Adieu" esitab György Cziffra
KUULA: Valss E-duur op. posth. esitab György Cziffra
KUULA: Valss a-moll op. posth. esitab György Cziffra

4 RONDOT
KUULA: Rondo C-duur op. 73a esitab Frederic Chiu

17 ÜKSIKUT PALA
Nt. Boolero, Tarantella, Berceuse, Barcarolle, Leinamarss, 3 Ecossaise'i, Cantabile B-duur jt.

KUULA: Berceuse Des-duur op. 57 esitab Artur Rubinstein
KUULA: Barcarolle Fis-duur op. 60 esitab Marta Argerich

TEOSED KLAVERILE JA ORKESTRILE
Klaverikontsert nr. 1 e-moll op. 11 (1830)
Klaverikontsert nr. 2 f-moll op. 21 (1829)
Oma kahes klaverikontserdis arendab Chopin oma klaveristiili virtuoosset osa. Hummeli, Moschelesi, Riesi ja Fieldi või Kalkbrenneri eeskujul (enamuses virtuoossete klaverikontsertide) on ka Chopini klaverikontsertides orkester ainult allutatud rollis, sellepärast on need tegelikult kontserdid orkestri saatel.

KUULA: Klaverikontsert nr. 1 e-moll, op. 11 II osa Romance: Larghetto esitab Nikolai Demidenko
KUULA: Klaverikontsert nr. 2 f-moll op. 21 I osa Maestoso esitab Nikolai Demidenko

Variatsioonid W. A. Mozarti "Don Giovanni" "La ci darem la mano"-teemale B-duur op. 2 (1827/28)
Fantaasia poola teemadele A-duur op. 13 (1828)
Rondo à la krakowiak F-duur op. 14 (1828)
Andante spianato et Grande polonaise Es-duur op. 22 (1830/31), mida mängitakse tihtipeale soolopalana, pianist esitab seejuures ka orkestri sissejuhatava tutti-lõigu.

KUULA: Andante spianato et Grande polonaise op. 22 esitab Louis Lortie

Chopini klaveriteoste interpreteerimise kohta tsiteerib tema õpilane Wilhelm von Lenz (1809-1883): "Vasak käsi on kapellmeister (dirigent), ta ei tohi kõhelda ega kaotada pinda, tehke parema käega, mida tahate ja suudate."

Interpretatsiooni kohta võib leida huvitavat ka Chopini teoreetilisest kirjatööst "Méthode des Méthodes" ("Meetodite meetod" - eesti k), mis on tema selles vallas ainus. Chopin töötas selle kallal viimased aastad oma elust, kuid kahjuks lõpetada ta seda ei jõudnud.