Sissejuhatus
Eesti muusikaelus toob iga aasta kaasa erinevaid tähtpäevi. Muusika-aasta 2015 soliidseteks tähisteks on heliloojate Arvo Pärdi ja Veljo Tormise juubelid ning Eesti Heliloojate Liidu 90. sünnipäev. Kergema muusika poolelt leiame, et ka Eesti jazz on jõudnud auväärsesse ikka – 2015. aasta juunis möödus 90 aastat Eesti esimese kutselise jazzansambli asutamisest.
Käesoleva virtuaalnäitusega soovime juhtida tähelepanu Eesti jazzi väärikale ajaloole ning tõsta esile selles olulist rolli mänginud muusikuid. Ükski loetelu ei suudaks aga sisaldada ammendavat nimekirja kõigist Eesti jazzmuusikutest, ansamblitest, orkestritest ja Eesti jazzi mõjutanud isikutest ning sellele ei pretendeeri ka käesolev näitus. Samuti on näitusest paratamatult välja jäänud hulk Eesti jazzielu puudutanud sündmusi nii lähemast kui kaugemast minevikust. Seepärast palume siinset ülevaadet võtta vaid ühe võimaliku vaatenurgana Eesti jazzi arenguloole.
Kus algab ja lõpeb jazz?
Mis on või pole jazz, on tänapäeval üha raskemini piiritletav. Tiit Lauk on oma raamatus „Džäss Eestis 1918-1945“ andnud definitsiooni: jazz „on 20. sajandi algul euroopaliku ja aafrikaliku muusikakultuuri segunemisel Ameerikas tekkinud improvisatsioonil põhinev muusikaliik, millele on iseloomulik eriline rütmiline intensiivsus ehk svingimine, omanäoline kõlaesteetika ja stiilide rohkus.“
Virtuaalnäituse „Eesti jazz 90“ raames läheme sellest määratlusest kaugemale ja hõlmame ka niisugust improvisatsioonilist muusikat, mis otseselt ei svingi. Vaba improvisatsioon on valdkond, kus löövad sageli kaasa klassikalise ja rockmuusika taustaga interpreedid, kes ühendavad jõud jazzmuusikutega, sedasorti tulemusliku koostöö näiteid võib leida ka eesti muusikast.
Eesti jazzist kõneldes ei saa mööda minna jazzi tutvustajatest, populariseerijatest. Neid on olnud jazzi Eestisse jõudmisest alates kuni tänaseni.
Jazzi viimisel laiema publikuni on suur roll olnud erinevatel festivalidel. Tuntud ütlus „parem üks kord näha kui kümme korda kuulata“ pidas paika eelkõige nõukogude ajal, kui raudse eesriide taga ei kuuldud maailma muusikauudiseid ega pääsetud ise välismaale, tänapäeval viitab sama ütlus infotulvas orienteerumise raskustele.
Loodetavasti aitab käesolev näitus ajameres Eesti jazzmuusika hoovuse kulgu jälgida ning pakub nii äratundmis- kui avastamisrõõmu paljudele muusikahuvilistele.