Sissejuhatus
Eesti muusikaelus toob iga aasta kaasa erinevaid tähtpäevi. Muusika-aasta 2015 soliidseteks tähisteks on heliloojate Arvo Pärdi ja Veljo Tormise juubelid ning Eesti Heliloojate Liidu 90. sünnipäev. Kergema muusika poolelt leiame, et ka Eesti jazz on jõudnud auväärsesse ikka – 2015. aasta juunis möödus 90 aastat Eesti esimese kutselise jazzansambli asutamisest.
Käesoleva virtuaalnäitusega soovime juhtida tähelepanu Eesti jazzi väärikale ajaloole ning tõsta esile selles olulist rolli mänginud muusikuid. Ükski loetelu ei suudaks aga sisaldada ammendavat nimekirja kõigist Eesti jazzmuusikutest, ansamblitest, orkestritest ja Eesti jazzi mõjutanud isikutest ning sellele ei pretendeeri ka käesolev näitus. Samuti on näitusest paratamatult välja jäänud hulk Eesti jazzielu puudutanud sündmusi nii lähemast kui kaugemast minevikust. Seepärast palume siinset ülevaadet võtta vaid ühe võimaliku vaatenurgana Eesti jazzi arenguloole.
Kus algab ja lõpeb jazz?
Mis on või pole jazz, on tänapäeval üha raskemini piiritletav. Tiit Lauk on oma raamatus „Džäss Eestis 1918-1945“ andnud definitsiooni: jazz „on 20. sajandi algul euroopaliku ja aafrikaliku muusikakultuuri segunemisel Ameerikas tekkinud improvisatsioonil põhinev muusikaliik, millele on iseloomulik eriline rütmiline intensiivsus ehk svingimine, omanäoline kõlaesteetika ja stiilide rohkus.“
