20. Eesti jazzliit ja selle eestvedajad Tallinnas
Eesti esimeseks jazziorganisatsiooniks loetakse 1947. a. asutatud põrandaalust Swing Club’i, kuigi selle tiitli võiks mööndustega omistada ka veelgi varem koos käinud jazzientusiastide sõpruskonnale Henry Ambeli eestvedamisel.
Esimene päris ametlik Eesti Jazzi Liit asutati 1989. aastal. Vaatamata tollal nõukogude võimu tingimustes juba väljakuulutatud perestroikale anti kodanikele tegutsemisvabadust ikkagi veel jaokaupa ning vast asutatud ühing pidi oma pitsati kavandi kinnitamiseks ootama siseministeeriumi luba kaheksa (!) kuud, ilma pitsatita polnud toona aga võimalik avada pangaarvet… Juhatusse kuulusid Arvo Pilliroog, Helmut Aniko, Tiit Lauk jt., liidu president oli Kustas Kikerpuu. Uus jazzisõprade ühendus jõudis tegutseda umbes kümmekond aastat, kuni juhatuses toimus põlvkondade vahetus ja nooremad siirdusid välismaale – kes õppima, kes tööle – ning liidu tegevus jäi soiku.
Põhjamaade kõrgkoolidesse jazzi õppima siirdunud noored muusikud taipasid sealsete jazziühenduste tegevust jälgides, et ka Eesti jazzielu arendamiseks oleks vaja esindusorganisatsiooni, mis hõlmaks võimalikult suure osa jazzi alal tegutsejaid. Uue liidu loomisele eelnesid tollase Otsa-kooli direktori Madis Sanderi kabinetis ajurünnakud, millest võtsid osa Kalev Konsa, Tanel Ruben, Madis Sander, Raivo Tafenau, Toivo Unt ja Jaak Sooäär. Nendel koosolekutel püüti unistada, mida võiks Eesti jazzis ära teha.
Uue Eesti Jazzliidu avakoosolek peeti Otsa-kooli saalis 2004. aasta 26. aprillil. Teisel katsel asutatud liidu nimi sai ainult pisut eelmisest erinev ning osa juhatuse liikmeistki olid samad, kes kuulusid eelmise Eesti Jazzi Liidu viimasesse juhatusse, sellegipoolest ei ole praeguseks 11 aastat tegutsenud organisatsioon end eelkäija õigusjärglaseks kuulutanud.
Eesti Jazzliit
on mittetulundusühinguna tegutsev ühendus, mille eesmärgiks on Eesti jazzmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal. Jazzliit korraldab jazzialast koostööd muusikute ja organisatsioonide vahel, sh. kontserte ja üritusi, kogub ja jagab teavet Eesti jazzmuusikast ja jazzmuusikutest, otsib jazzmuusika arendamiseks rahalisi vahendeid.
Eesti Jazzliidu praegune juhatus:Peedu Kass (esimees), Laura Remmel, Kirke Karja, Maria Väli, Jaak Sooäär, Tanel Ruben, OIeg Pissarenko, Kristjan Randalu ja Reigo Ahven.
Eesti Jazzliidu ja selle liikmeks astumise kohta saab infot siit: Eesti Jazzliidust
2014. aastal tähistas Eesti Jazzliit oma kümnendat sünnipäeva galakontserdiga ning juubelibukleti välja andmisega. Eesti Jazzliidu tegemistest räägiti ka raadios.
Kuula raadiosaadet „Õhtujazz. Eesti Jazzliit 10“: |
Raadiosaade:
Vaata Eesti Jazzliidu 10. juubeli galakontserti "„1. osa“ "
ja
"„2. osa“ "
|
Telesaade:
Jaak Sooäär
(1972-) oli uuesti asutatud Eesti Jazzliidu esimene esimees viis aastat ning on tänaseni eesti jazzi üks olulisemaid tegijaid. Oma ettevõtmiste haardeulatuselt ja jõudluselt on ta ehk võrreldav Uno Naissooga: ta on EMTA jazziosakonna asutaja, juhataja ja õppejõud, olnud Eesti Jazzliidu esimees ja kuulub jätkuvalt selle juhatusse. Selle kõrvalt osaleb ta uskumatult paljudes muusikalistes kooslustes. Eesti ansamblitest teeb Sooäär kaasa eesti eripalgelisi kitarriste ühendavas Estonian Guitar Octet’is, põnevas vaba improvisatsiooni viljelevas Free Tallinn Trios, ansamblis Eesti Keeled, Üsna Vaikses Duos kandlemängija Tuule Kanniga ja Juhan Liivi luulet helindavas ansamblis Juhan. Laiahaardelise tegevuse eest sai ta Elioni Jazziauhinna esimeseks laureaadiks 2007. aastal.Loe Tiit Kusnetsi intervjuud Jaak Sooäärega: Intervjuu Jaak Sooäärega
Koostöös välisartistidega on Jaak Sooäär püsiliige trios Dynamite Vikings ning duodes „Dessert time“ saksa saksofonisti Daniel Erdmanniga ja maineka hollandi trummari Han Benninkiga.
|
|
|
|
|
|
|
|
Sooääre mantlipärijana vedas Eesti Jazzliitu järgmise viie aasta jooksul Tanel Ruben
(1970-).Ruben on üks Eesti parimaid jazztrummareid ja edukamaid jazzmuusikuid, mida kinnitab Elioni Jazziauhind 2008. aastast. Otsa-koolis oli tema õpetajaks Toomas Rull, haridustee jätkus Rootsis Skurupi Rahvaülikoolis ja Göteborgi ülikooli muusikakõrgkoolis. Praegu on Ruben õppejõud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Üks esimesi muusikalisi kooslusi, kuhu Ruben kuulus, oli vaba improvisatsiooni viljelev Tunnetusüksus. Sellele on järgnenud lugematu arv ansambleid ja koostööprojekte nii siinsete kui rajataguste muusikutega. Rubeni enda algatatud projektidest üks põnevamaid on Rütmiallikal, mille idee ja eesmärk on kombineerida eesti rahvamuusikat ja rahvalaulu, jazz-improvisatsiooni ja DJ-d.
|
|
|
Viljaka heliloojana on Rubenilt ilmunud mitu albumit erinevate koosseisudega: „A sentimental call“ lauljatar Victoriaga, „Look around“ ansambliga Hinkus ja Maarja-Liis Ilusaga ning viimased kaks plaati „Kogutud rikkus“ ja „Nõiutud veerandtunnid“ sama koosseisuga, kus annavad tooni lauljatar Kadri Voorand, pianist Kristjan Randalu, saksofonist Raivo Tafenau ja kontrabassimängija Taavo Remmel.
Tanel Ruben on trios koos teise Eesti Jazzliidu asutaja ning juhatuse liikme Jaak Sooääre ning bassist Raul Vaiglaga salvestatud mitu põnevat albumit.
Tagasivaatelises artiklis Eesti Jazzliidu tegevusele selle 10. juubeli puhul meenutas Jaak Sooäär, et jazzliidu esimese ülesandena sooviti käivitada regulaarne jazziklubi kontserdisari Tallinnas ning Teater NO99 keldrisaal leiti olevat sobiv koht. NO99 Jazziklubi avajämm toimus 2004. aasta 15. oktoobril ning menuka ürituse järel mõtlesid korraldajad, et kui klubi õnnestuks töös hoida viis aastat, siis oleks see eesti jazzi arengule väga kasulik. Nüüd on käimas NO99 Jazziklubi kümnes hooaeg ning jazziliidu kontserte korraldatakse kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Kuressaares, Rakveres, Narvas ja Sillamäel.
|
|
|
Praegune Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Peedu Kass
(1986-) on pälvinud Elioni Noore Jazzitalendi preemia (2010) ja võitnud Grand Prix' konkursil Sony Jazz Stage (2006) Riias. Mitmekülgse kontrabassimängijana on ta teeninud kiidusõnu ka rahvusvahelises jazzimeedias -kriitikute sõnul on kontrabass tema kätes enamat kui lihtsalt saatepill.
Peedu Kass on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzmuusika osakonna bakalaureuseõppe (2011) ja Sibeliuse Akadeemia magistrantuuri (2014) ning lisaks sellele tudeerinud ka Aarhusi Kuninglikus Muusikaakadeemias, Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias, Helsingi Metropolia kõrgkoolis ja Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Omandatud teadmisi jagab Peedu Kass TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõuna.
Peedu Kass on kirjutanud muusikat sümfooniaorkestrile, lühifilmile ja mitmetele jazzansamblitele. Tema esimene autoriplaat "Home" ansambliga "Peedu Kass 005" ilmus 2010. aastal.
Kass on kaastegev arvukates koosseisudes, sh. duod norra trompetisti Hayden Powelliga ja eesti kontrabassimängija Mihkel Mälgandiga, triod Armada, Bad Habits ja Peedu Kass Momentum, kvartetid Aces of Basses, Brian Melvin Modern Times ja Tree Stones Quartet.
Peedu Kass on hinnatud bassist nii Eesti kui Euroopa jazzimaastikul. Tema mängu kuuleb järjest enam ka heliplaatidel väljaspool kodumaad. Peedu Kass Momentum osutus esimeseks eesti ansambliks, mis valiti osalema maailma suurimale jazzmuusika eksportmessile jazzAhead 2015 Saksamaal.
Vaata Peedu Kass Momentumi kontserti jazzAhead! Messil: "jazzAhead!"
|
Video: Peedu Kass Momentum on klaveritrio, mis mängib kaasaegset selge kõlaga, põhjamaiselt karget ja rütmiliselt intensiivset jazzi. Ansambli repertuaar on eelkõige Kassi sulest, omalt poolt rikastavad seda Kristjan Randalu ja Toomas Rull, kes on ühtaegu silmapaistvad instrumentalistid ja võimekad heliloojad nagu ka bändi liider Peedu Kass.
Vaata Hooandja videot klaveri hankimisest: Hooandja
Tutvu Philly Joe’s toimuvate kontsertide ajakavaga: Philly Joe
Üks värske jazziklubi Philly Joe’s eestvedajaid Reigo Ahven
(1982-) on trummarina tegev paljudes ansamblites. Tulihingelise organisaatorina on ta varem korraldanud ka Tudengijazzi, viimase aja suurem ettevõtmine on olnud uue omaalgatusliku jazziklubi Philly Joe’s käimalükkamine, kus panid oma käe külge teisedki muusikud.Mõnda aega tegutses end kentsakalt tituleeriv macho-jazz trio Kirsiõied, kuhu kuulus lisaks kahele Philly Joe’s klubi aktivistile ka Mart Soo.
Kuula Kirsiõite esituses pala „This masquerade“ |
|
|
21. Eesti jazzi edendajad, tugisambad ja auhinnad
Tartu
Eesti jazzielu teine suurem tugipunkt pealinna järel on Tartu. Sealne jazzivaim on eriti ärksaks muutunud just viimastel aastatel Oleg Pissarenko eestvedamisel.
Ülikooli kohviku I korrusel asuv Tartu Jazzklubi (TJC) on hea, ausa ja ilusa muusika armastajate kultuuriklubi, mis pakub tassikest jazzi – elamust, lõõgastust, seltskonda ja eluviisi.
Teisipäeviti rullub lahti KINOLINA, kolmapäeviti toimuvad JAMMANID ehk Jam Session’id või kõlavad tudengibändide helid, neljapäeviti on kontserdid koondnimega JAZZIKUNST (vahel ka mõne muu žanri kunst) ja reedeti leiavad aset mitmekülgsed laiema stiilivalikuga kontsert-sündmused PAREM REEDE. TEEMAÕHTUD on laupäevaõhtused laivid, mis on pühendatud jazzi suurkujudele, stiilidele, tähtpäevadele või muule ajakohasele. Päevasel ajal mängib alati valitud muusika plaadiriiulit. Kord-paar kuus esitleb kontserte Eesti Jazzliit. TJC teeb koostööd ka Jazzkaare, Mailaulu, Semiosalongi, Muuilmamuusika, Elleri kooli ja paljude teistega. TJC tegevust haldab MTÜ Rajamuusika paljude toetajate abiga. Klubi juht on Oleg Pissarenko. Klubi annab välja ka ajalehte Jazzi Pala, mille toimetaja on Evelin Pissarenko.
Loe ajalehte Jazzi Pala: http://tartujazzclub.ee/ajaleht-jazzi-pala
Tartu jazziklubi filiaalina tegutseb Narva Jazz Club, mis asub Tartu Ülikooli Narva Kolledži uues hoones.
Oleg Pissarenko
(1978-)kitarrist ja helilooja, on oma nime all andnud välja 7 CD-d ning osalenud mitmetes koostööprojektides.
Tartu jazzielu käimalükkajana on ta lisaks heliloomingule, kontserttegevusele ja plaadistamistele tegelenud aktiivselt jazzihariduse ja muusikaelu edendamisega Lõuna-Eestis, olles Tartu H. Elleri nim. Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog, kontserdisarja “Rajamuusika” kunstiline juht, Tartu Jazzklubi eestvedaja ning Tartu Jazz- ja Rütmimuusika Festivali IDeeJazz pealik.
Loe Olegi mõtteid tema blogist: olegpissarenko.com/blogi
Tartu jazzielu edendamise eest tunnustati Oleg Pissarenkot 2012. aastal Tartu Kultuurikandja tiitliga ning 2013. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga. Eesti Rahvusringhääling valis Oleg Pissarenko aasta muusikuks 2013, tõstes esile tema heliloomingut, aktiivset tegevust jazzi propageerimisel ning jazzielu arendamist Tartus, Narvas ja väiksemates keskustes. Oleg Pissarenkot tunnustati kui väljapaistvat muusikut, pedagoogi ja muusikaprodutsenti ning olulist kogukondade ühendajat.
|
|
Vaata saadet "„Tähelaev: Oleg Pissarenko“ "
|
Jazzihuvi on hoogustunud ka Sillamäel. Sillamäe Muusikakooli jazziosakonna juhtimise ning Sillamäel toimuva festivali JazzTime korraldamise on enda õlule võtnud Sillamäelt pärit Vladimir Võssotski (1982-), kes kuulsa vene näitleja ja laulja nimekaimuna on siiski pisut teise ampluaaga. Tallinnas ja Helsingis jazzpianisti hariduse omandanud Võssotski eestvedamisel tegutseb Sillamäe kultuurikeskuses ka jazziklubi Voffka Club https://www.facebook.com/voffka.club
Saaremaa jazzielu on rikastanud Kristjan Mazurtchak
(1983-), lisades ürituste kalendrisse Saare Jazzi festivali. Samuti võttis ta Reigo Ahvenalt üle Tudengijazzi korraldamise teatepulga. Saksofonistina mitmetesse koosseisudesse kuuluv Mazurtchak on oma muusikat sidunud loodusmaastike lüürikaga, pakkudes kuulajale ka silmailu.
Vaata Kristjan Mazurtchaki projekti Lapland esinemist Tartus |
Oma väikese plaadifirma AV Records on püsti pannud trummar Aivar Vassiljev
(1971-), aidates Eesti jazzis olulisi inimesi ja helisid jäädvustada. Muusikuteele astus Aivar 1992. aastal Tartu 10. Keskkkooli diksiländbändis, kus noormees nakatus jazzipisikuga. Sealtpeale on ta mänginud kõigi eesti jazzikorüfeede ning paljude rahvusvaheliselt mainekate muusikutega. Samuti on ta esinenud enamikul Eesti ja mitmetel naabermaade jazzifestivalidel. Energilise tegutsejana korraldab ta ka Viimsi Happy Jazz festivali
AV Recordsi toodangusse kuuluvad näiteks:Jazziauhinnad
Eesti olulisemaid jazziauhindu annab välja festival Jazzkaar koostöös oma kuldsponsoriga ja Eesti Jazzliiduga. Tänulikult antakse jazziauhindade hulgas välja ka jazziedendaja auhinda. Jazziedendaja auhinna eesmärk on tunnustada inimest või organisatsiooni, kes on oma tegevusega andnud olulise panuse jazzmuusika tutvustamisse ja arendamisse Eestis. Auhinda antakse välja alates 2009. aastast. Jazziedendaja auhinna on pälvinud:
Tiit Paulus (2015) - pikaaegse panuse eest jazziharidusse;
Guido Kangur ja Pille Lukin (2014) - regulaarse kontserttegevuse ja festivali Sõru Jazz korralduse eest;
Valter Ojakäär (2013) - oma muusikalise panuse eest ning jazzi tutvustamise eest arvukais raadio- ja telesaadetes ning kirjutistes;
Aivar Trallmann (2012) - Viljandi jazzisündmuste korraldajana
Toivo Unt (2011) - Nõmme Jazzi kunstilise juhina;
Boris Paršin (2010) - pedagoogi ning festivalide ja kontsertide korraldajana;
Ain Agan (2009) - Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia professorina ja Viljandi Kitarrifestivali korraldajana.
Ain Agan (1959-) on kuulunud paljudesse koosseisudesse, sh. Estonian Dream Big Band, Eesti Keeled, jpt. Oma nime all andnud välja albumid „Ramp“ ja „Ain Agan“ koos Tallinna Kammerorkestriga, kahasse Oleg Pissarenkoga „A2O".
|
|
|
Agan korraldab Viljandi Kitarrifestivali, mis ei piirdu ainult jazzmuusikaga, ja õpetab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.
Ain Agan on abielus noore basskitarristi, Raul Vaigla õpilase Mai Aganaga.
Kontserdikorraldaja
Aivar „Trall“ Trallmanni
(1963-) tegemised on samuti seotud Viljandiga. Aastate jooksul on ta korraldanud Viljandis sadu jazzikontserte. Viimaste aastate kaalukamad sündmused on olnud Koolijazz ja Viljandi Jazzkaareke, lisaks korraldab ta aastas kümneid välismaa ja eesti artistide kontserte.
Trallmann on kirjutanud ka kontserdiarvustusi ja teinud intervjuusid muusikutega ajalehele Sakala. Juba kaheksandat aastat korraldab ta innustavat laager-festivali Koolijazz=Jazzikool, kus noortega töötavad tunnustatud eesti jazzmuusikud, igal aastal osaleb laager-festivalide töös mitukümmend noort jazzihuvilist muusikut üle Eesti.
Paar huvitavat detaili: Trallmann ei kasuta märkmikku. Info ainult oma peas hoidmist ja kõige ise tegemist peavad Trallmanniga koos töötanud inimesed ka üheks tema miinuseks. Tralli iseloomustab tema enda ütlus: „Seen pole asfaldi vaenlane, kui ta sellest läbi kasvab. Ta ajab lihtsalt oma asja.“
Narva muusikaelu hing Boriss Paršin
(1946-) on muusikahariduselt klarnetist. Alates 1977. aastast juhib ta Narva Jazz Band’i, mis on esinenud paljudes Euroopa maades, 1995. aastast korraldab ta rahvusvahelist festivali Narva Jazz. Boriss Paršin on Kultuurkapitali preemia laureaat ja Narva linna aukodanik, 2005. aastal valiti ta aasta õpetajaks. Oma õpilaste edu üle võib Paršin samuti rõõmu tunda: Aleksander Paal võitis 2015. aastal Noore Jazzitalendi auhinna.Guido Kangur (1956-) ja Pille Lukin
(1973-) on koos korraldanud festivali Sõru Jazz Hiiumaal, suvekontserte mitmel pool Eestis ja esmaspäevaseid jazzikontserte Tallinnas, kus kõikjal esinevad Eesti andekad jazzmuusikud. Esmaspäevaste kontsertide traditsioon sai alguse Teatri Puhvetist ja jätkub Radisson Blu Sky hotelli kõrgeimal korrusel Lounge24-s.
|
|
|
Eesti jazziauhindade
väljaandmise traditsioonile pandi alus 2007. aastal, mil Jazzkaare kuldsponsoriks oli Elion, ning aastani 2012 kandiski auhind Elioni Jazziauhinna nime. Aastast 2013 kannab auhind nime Danske Jazziauhind ning selle väljaandmist toetab Jazzkaare kuldsponsorina Danske Bank.Jazziauhinna eesmärk on tunnustada aktiivsemaid, professionaalsemaid ja loomingulisemaid tegevjazzmuusikuid Eestis. Jazziauhinnaga pärjatakse eesti kodanikke, residente või ansambleid, kes on kolme viimase aasta jooksul enim silma paistnud oma loomingulise tegevusega. Danske Banki jazziauhinna suurus on 3200 eurot (varem 50 000 krooni), millele ETV lisab omalt poolt võitja kontserdi salvestamise.
Võitjate auhinnataieste autor on skulptor Tiiu Kirsipuu.
Auhinna on pälvinud:
Kadri Voorand (2015) - laul
Meelis Vind (2014) - klarnet
Taavo Remmel (2013) - kontrabass
Villu Veski (2012) - saksofon
Kristjan Randalu (2011) - klaver
Raivo Tafenau (2010) - saksofon
Siim Aimla (2009) - saksofon
Tanel Ruben (2008) - trummid
Jaak Sooäär (2007) – kitarr
Taavo Remmel
(1964-) on Danske Jazziauhinna laureaat 2013. aastast, hinnatud ansamblipartner ja mänginud koos pea kõigi eesti jazzmuusikutega. Ansambli Hortus Musicus liikmena kuulub Remmeli ampluaasse ka vanamuusika, samuti on ta kuulunud ERSOsse ning esinenud sooloartistina. Ta on suurepärane improvisaator, tema kätes kontrabass laulab ja lausa purskab emotsioone.
|
|
|
Vaata Taavo Remmeli sooloesinemist 2013. aasta Nõmme Jazzil |
Jazzmuusikutega koos armastab improviseerida ka Hortus Musicuse juht Andres Mustonen. Ühiselt on välja antud juba kaks albumit.
Kristjan Randalu
(1978-) on klassikalise pianisti Kalle Randalu poeg. Lapsena õppis Kristjan klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis, perekonna Saksamaale kolimise järel jätkas ta õpinguid Karlsruhes, seejärel Stuttgarti Kõrgemas Muusikakoolis. Täiendanud end Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias, siirdus ta õppima New Yorki, esmalt City College’isse, siis Manhattan School of Music’usse, kus 2006 omandas magistrikraadi.
Saksamaa ja New Yorgi perioodi järel otsustas kosmopoliidist pianist edasise elu siduda Eestiga ja elab nüüd juba mitu aastat koos perega Tuhalaanes.
Randalu on tõenäoliselt Eesti jazzi rahvusvahelisim mees, tema väliskoostööprojekte on ehk rohkemgi kui ühisloomet eesti muusikutega. Viimase aja olulisim koostöö on maailmakuulsa tuneesia päritolu laulja ja udimängija Dhafer Youssefiga, kelle kvartetti Kristjan Randalu kuulub.
Kristjan Randalu on musitseerinud teistegi rahvusvahelist mõõtu jazzistaaridega nagu Ben Monder, Ari Hoenig, Nguyen Le ja Nils Petter Molvaer.
Eesti muusikutest seob Randalu tihedam koostöö Siiri Sisaski, Hedvig Hansoni, Peedu Kassi ja Vaiko Eplikuga. Epliku ning Randalu album „Kooskõla“ pälvis Eesti Muusika Auhindadel 2012 parima jazzialbumi tiitli. Randalu särav virtuoossus ja kompromissitu pühendumine muusikale ei jää kellelegi märkamata, nii pärjati ta 2011. aastal teenitult Elioni Jazziauhinnaga.
22. Avaralt mõtlejad: loominguline rühmitus AVARUS ja sellega seotud muusikud
Eesti jazziauhindade laureaatide nimekirju uurides torkab silma, et üks nimi kordub nii Danske Jazziauhinna kui Noore Jazzitalendi Auhinna saanute hulgas.
Kadri Voorand
(1986-) on praeguses Eesti jazzis tunnustatuim laulja ning üks omapäraseima käekirjaga heliloojaid ja arranžeerijaid. Ta on õppinud jazzi EMTAs ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Noore Jazzitalendi auhinna pälvis ta vaid 21-aastasena, samuti oli ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia Jazziosakonda tööle asudes akadeemia noorim õppejõud. Ühtlasi on ta seni ainus, keda Eesti tähtsaima jazziauhinna vääriliseks on peetud enne 30-ndat eluaastat.
Vaata Jazzkaare 25. juubelifestivalil kavas olnud galakontserdi "Noor Eesti Jazz" videot, kus Kadri Voorand räägib oma teest muusikasse ja esitab kaks eripalgelist laulu oma loomingust:
"Noor Eesti Jazz" "
|
Kadri Voorandil on siiani ilmunud kaks autoriplaati, "Tunde kaja" (2009) ning "Kosmogooniline etüüd" (2012) ja albumid vokaalansamblitega Sheikid ja Estonian Voices.
|
|
Kuula Kadri Voorandi töötlust Cyrillus Kreegi laulust „Hindu kotipoisid“ |
Voorand veab endanimelist triot, kvartetti ja Kadri Voorand Group'i, teeb kaasa Tanel Rubeni kvintetis, Avarus Ensemble'is ja Heliotroobis. Peale selle on teda kutsutud seadete autori ja lauljana nii kodumaal kui kaugemal kõikvõimalikesse projektidesse, mille sisu ulatub vabaimprovisatsioonist koorimuusikani.
Kadri Voorand on andnud kontserte paljudes Euroopa riikides ning USA-s ja Kanadas. Tema looming ja hääl on kõlanud mitmete eesti ja välismuusikute albumitel. Viimasel paaril aastal on Voorand hakanud esinema ka duo- ja sooloprojektidega ning laiendanud oma väljendusvahendite ampluaad üle jazzi piiride.
Kadri Voorandi triosse ja kvartetti kuulub ka Virgo Sillamaa, kelle puhul paneb imestama, et tal seni veel jazziauhind puudub. Mitmed Kadri Voorandi trio õnnestunumad laulud on Sillamaa kirjutatud.
Kuula plaadi „Kosmogooniline etüüd“ nimilaulu |
Helinäide: 
Virgo Sillamaa
on õppinud Otsa-koolis jazzkitarri Mart Soo käe all ning täiendanud end ka Amsterdami Konservatooriumis ja Metropolia kõrgkoolis, lõpetanud EMTA jazziosakonna ning omandanud magistrikraadi interpretatsioonipedagoogika erialal. Kitarristina on Sillamaa aktiivne liige mitmetes ansamblites, muuhulgas VindPower, Raul Sööt Deeper Sound, Jaak Lutsoja kvintett jt. Ta on missioonitundega pedagoog, erinevate õppematerjalide autor ning muusikahariduse ja -ettevõtluse edendaja. Ühtlasi on ta loomingulise rühmituse AVARUS ja Avarus Ensemble'i üks asutajaid ning vastutav mõlema korraldusliku poole eest.
Kuula VindPoweri esituses pala „Platon“ Virgo Sillamaa sulest: |
Loomingulisse rühmitusse AVARUS
kuuluvad muusikud, kelle kunstilist tegevust iseloomustab otsiv vaim ja avar maailmavaade. Katsetades uusi vorme, eksperimenteerides improvisatsiooni ja kompositsiooni ühendamisega või segades erinevate muusikakultuuride elemente uudseteks kõlamaailmadeks, otsivad nad aina uusi võimalusi ja väljakutseid. Rühmituse liikmeteks on Mingo Rajandi, Kadri Voorand, Kirke Karja, Meelis Vind ja Virgo Sillamaa ning nende liikmetega on omakorda seotud rida ansambleid
Kuula Avarus Ensemble'i esituses Mingo Rajandi teost „Ikarus“ |
Mingo Rajandi
(1980-) on kontrabassimängija ning helilooja. Ta on loonud muusikat ansamblitele Ajavares ja Sigmund ning on nii mängija kui ühe peamise heliloojana tegev ansamblites Verbarium ja Heliotroop.Rajandi on lõpetanud EMTA jazziosakonna kontrabassi alal ja omandanud 2013. aastal magistrikraadi kompositsiooni erialal, samast aastast ka Eesti Heliloojate Liidu liige. Mingo on Loomingulise Rühmituse AVARUS ning Avarus Ensemble'i üks asutajaid. 2014 kevadel tegi Avarus Ensemble oma debüüdi Mingo Rajandi autorikontserdiga. Samuti on ta palju esinenud koos luuletajatega. Alates 2013. sügisest on Mingo õpetaja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.
Vaata videot, kus Mingo Rajandi räägib oma muusikast: |
Kirke Karja
(1989-) lõpetanud EMTA bakalaureusekraadiga klassikalise klaveri erialal, õpib samas magistrantuuris jazzmuusikat. Lisaks klassikalisele ja jazzmuusikale on tegelenud vabaimprovisatsiooni ja komponeerimisega. Oma pianisti ja helilooja talenti on ta varem rakendanud ansamblites Sigmund, Heliotroop ja Kirke Karja trio, viimase paari aasta jooksul on ta tähelepanu äratanud tema loominguliseks laboratooriumiks kujunenud Pae Kollektiivi liidrina. Klaveri- ja kompositsiooniõpingud nii klassika kui jazzi vallas on Karjale andnud oskuse siduda erinevaid ajastuid ja stiile ning leida oma tee muusikas. Valitud suuna õigsust kinnitab Noore Jazzitalendi auhind 2014. aastast.
Meelis Vind
(1964-) on Eesti silmapaistvaim jazzklarnetist. Pilliõpinguid alustas ta Kiviõli lastemuusikakoolis ning jätkas Tallinna muusikakeskkoolis. Järgnesid õpingud Leningradi konservatooriumis, mis päädisid Eesti muusikaakadeemia diplomiga 1992. aastast. Jazzmuusikuna peab Vind oma õpetajaks sõpra kitarrist Ants Laigi. Meelis Vind ise on õpetanud Nõmme muusikakoolis ja Otsa-koolis. Vind kuulub ERSOsse ning on tegelenud aktiivselt kammermuusikaga. Ta on osalenud ka uuema süvamuusika kollektiivide NYYD Ensemble’i ja ansambli U: töös. Meelis Vind on olnud Estonian Dream Big Bandi liige selle asutamisest alates (1998).Vind on mänginud koos pea kõikide Eesti jazzmuusikutega. Pikaajaline koostöö seob teda Raivo Tafenauga, kelle kvintetti kuulub ta aastast 1996, samast ajast tegutseb ka duo Tafenau-Vind. Vindi enda kokkukutsutud ansamblitega on ta salvestanud albumid „Twilight Patterns“
|
|
|
Oma muusikalise tegevuse eest on Meelis Vind pälvinud Kultuurkapitali helikunsti kapitali preemia 2012. aastal ja Danske Jazziauhinna 2014. aastal.
Heliotroopi
kuuluvad ülalmainitutest Kirke Karja, Mingo Rajandi, Kadri Voorand, Meelis Vind, lisaks veel Eno Kollom ja Jaan Jaanson. Heliotroobi debüütplaat „Ennemuistse jahipüssi kuul” ilmus 2014. aasta sügisel.
Verbarium on kammerliku kõlaga kvartett, mille liikmeteks on Liina Saar - vokaal, Aleksandra Kremenetski - vibrafon ja löökpillid, Virgo Sillamaa - kitarrid ja Mingo Rajandi - kontrabass.
Kuula laulu „Ennemuistse jahipüssi kuul“ ansamblilt Heliotroop |
Kuula ansambel Verbariumi laulu „Kahe stroofiga“ |
Ajavares
tegutses aastail 2006-2012. Mängiti endakirjutatud muusikat eestikeelsetele tekstidele, mis sageli pärinesid ansambli viljakaima autori Mingo Rajandi sulest. Ansambli loomingut iseloomustas mitmete eri stiilide ühendamine: ansambli muusika oli sama kirju kui bändi liikmete maitsed ja taust, millest kokku moodustus siiski üks tervik. Ajavaresesse kuulusid Mingo Rajandi (kontrabass), Teet Raik (trompet), Paul Daniel (kitarr), Ahto Abner (trummid), Danel Aljo (saksofon), Liina Saar (laul, algkoosseisus laulis Marvi Vallaste)
|
|
|
Kuula ansambli Ajavares loomingut: Ajavares Soundcloud'is
Paul Daniel (1977-) on lõpetanud Tallinna Georg Otsa nimeline muusikakooli 2001. aastal, Eesti Muusika ja Teatri Akadeemia (EMTA) Bakalaureus Jazzmuusika erialal 2007, vahetusüliõpilasena täiendas end 2005/06 arranžeerimise ja jazzmuusika erialal Franz Liszt Musikhochschule's Weimaris, EMTA magister interpretatsioonipedagoogikas 2008. Töötab EMTAs kitarriõpetajana (alates 2007 sept) ja Georg Otsa nimelises muusikakoolis Jazz Improvisatsiooni õpetajana (2008 sept). Vabakutseline muusik, osalenud ansamblites Elletuse ja Ajavares, 2014. aastal ilmus tal omanimelise ansambliga album „Kreeka tuli“
Ahto Abner (1979-), Ahto Abner on silmapaistev trummar, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Ta on kaasa teinud ja tegev mitmetes pop- ja jazzprojektides, teiste seas ka koos Helin-Mari Arderi, Oleg Pissarenko, Sofia Rubina, Ewert Sundja, Dave Bentoni, Slobodan Riveri, Eda-Ines Etti, Siiri Sisaski, Ajavarese, Lippajatega. Muusika ja kontserdid on Ahtot viinud ka väljapoole Eestit – Norrasse, Islandile, Soome, Rumeeniasse, Lätti ja Venemaale.